Väliste linkide saamine on raske. Sa pead veenma kedagi teist enda peale linkima.
Sisemised lingid on täielikult sinu käes. Sa otsustad, mis lehele mis lehelt viitab, mis sõnadega ja kui tihti.
Ja ometi on see enamikul lehtedel täiesti korraldamata. Lehed on olemas, aga nad on üksteisest eraldi — nagu raamatukogu ilma kataloogita.
Mida siselink Google'ile ütleb
Kolm asja korraga.
Et leht üldse olemas on. Google leiab lehti linke mööda. Leht, millele ei viita ükski teine leht, on orvuks jäänud leht — ta võib olla sitemap'is, aga ta ei saa ühtegi signaali, et ta oluline oleks.
Kui oluline see leht on. Mida rohkem sisemisi linke lehele viitab, seda olulisemaks Google seda su lehel peab. See ei ole mingi trikk — see on sama loogika, mis päris raamatukogus: kui iga peatükk viitab ühele lisale, on see lisa ilmselt tähtis.
Millest see leht räägib. Ankrutekst — see sõna, mis lingiks on tehtud — ütleb Google'ile, mida sihtlehelt oodata.
Kolmas punkt on kõige alahinnatum. Kui viis lehte viitavad su terrassilehele sõnadega "terrassi ehitus", on see väga selge signaal.
Ankrutekst: kolm reeglit
1. Kirjelda sihtlehte, mitte tegevust.
| Halb | Hea |
|---|---|
| Loe siit | Loe terrassi ehituse hindade kohta |
| Vaata siia | Vaata meie terrassitöid |
| Klõpsa siin | Komposiitterrassi eelised |
"Loe siit" ei ütle Google'ile midagi. Ja ekraanilugejat kasutav inimene kuuleb ainult "loe siit, loe siit, loe siit".
2. Varieeri, ära korda sõna-sõnalt.
Kui kõik kakskümmend linki kasutavad täpselt sama ankruteksti, näeb see ebaloomulik välja. Kirjuta loomulikult — variatsioon tuleb iseenesest.
3. Link peab olema lauses mõttekas.
Kui link on lauses ainult sellepärast, et sa tahtsid linkida, on see nähtav ja kasutu. Hea siselink vastab küsimusele, mis lugejal parasjagu tekkis.
Teemaklastrid: struktuur, mis Google'ile meeldib
Kõige tugevam sisemise linkimise muster on klaster.
See töötab nii:
- Üks põhiartikkel ehk sammas, mis katab laia teema
- 5–10 alamartiklit, millest igaüks katab ühte kitsast osa
- Iga alamartikkel viitab sambale
- Sammas viitab kõigile alamartiklitele
- Alamartiklid viitavad seal, kus loogiline, ka üksteisele
Näide sellest blogist. Sammas on kodulehe tegemise protsess. Selle ümber on artiklid briefist, ajakavast, tekstidest ja struktuurist. Igaüks neist viitab sambale tagasi.
Google näeb sellest, et sa katad teemat tervikuna, mitte juhuslikult.
Kust lingid tulema peaksid
Sisu seest, mitte menüüst. Menüü on igal lehel sama — Google teab seda ja kaalub selliseid linke vähem. Link keset artiklit, ümbritsetuna asjakohasest tekstist, kaalub rohkem.
Tugevatelt lehtedelt nõrkadele. Vaata Search Console'ist, millised lehed saavad kõige rohkem liiklust. Need on su tugevaimad lehed. Lisa neile lingid lehtedele, mida tahad tõsta.
Uutelt vanadele ja vanadelt uutele. Uus artikkel peaks viitama vanadele. Aga ära unusta vastupidist suunda — mine 2–3 vana artiklit läbi ja lisa link uuele. See samm jäetakse peaaegu alati tegemata ja just see annab uuele artiklile stardi.
Mitu linki on õige arv
Ei ole täpset numbrit, aga praktikas:
- 1000-sõnaline artikkel: 3–6 sisemist linki
- Teenuseleht: 2–4 linki seotud teenustele ja artiklitele
- Avaleht: lingid tähtsaimatele lehtedele — see on su tugevaim leht
Iga link jagab lehe kaalu edasi. Sada linki ühel lehel tähendab, et igaüks neist kannab vähe. Menüü, jalus ja sisu lingid kokku peaksid jääma mõistlikku suurusjärku.
Kuidas leida orvuks jäänud lehti
Orvuks jäänud leht on leht, millele ei viita ükski teine leht sinu saidil.
Kuidas leida:
- Ava Search Console → Lehed → indekseeritud lehed
- Kõrvuta seda nimekirja oma menüü ja sisu linkidega
- Iga leht, mis nimekirjas on, aga kuhu sa linki ei leia, on orb
Tüüpilised orvud: vanad kampaanialehed, üksikud teenuselehed, tänulehed, blogiartiklid, mille juurde ei ole tagasi lingitud.
Iga selline leht vajab vähemalt ühte linki asjakohaselt lehelt. See on tavaliselt tunni töö, mis annab mitu kuud kasu.
Praktiline plaan olemasolevale lehele
Tee see läbi ühe õhtuga.
Samm 1. Kirjuta üles 5 lehte, mida tahad Google'is kõrgemal näha. Tavaliselt on need teenuselehed, mitte artiklid.
Samm 2. Ava Search Console ja leia 10 lehte, mis toovad kõige rohkem klikke.
Samm 3. Lisa igalt tugevalt lehelt vähemalt üks link ühele viiest sihtlehest — seal, kus see tekstis loomulikult sobib.
Samm 4. Käi kõik blogiartiklid läbi ja kontrolli, et igaüks viitab vähemalt kolmele teisele artiklile ja ühele teenuselehele.
Samm 5. Kontrolli, et ükski link ei ole katki. Katkine siselink on halvem kui puuduv link.
Samm 6. Kolme nädala pärast vaata Search Console'ist, kas sihtlehtede keskmine positsioon on liikunud.
Kolm viga, mida vältida
Kõik lingid avalehele. Avaleht on niikuinii su tugevaim leht. Ta ei vaja rohkem linke — teised lehed vajavad.
Lingid jaluses "SEO jaoks". Kakskümmend linki jaluses igal lehel ei aita. Google teab, mis on jalus.
Katkised lingid pärast ümberkolimist. Kui muudad aadresse, murduvad kõik siselingid. Vaata kodulehe kolimine ilma SEO kaotuseta — ümbersuunamised päästavad väliseid linke, aga siselingid tasub päriselt ära parandada, mitte suunamise taha jätta.
Kui kiiresti siselingid mõjuvad?
Kiiremini kui enamik muid SEO-tegevusi — tavaliselt 2–6 nädalat, sest Google peab lehed lihtsalt uuesti läbi käima. See on üks väheseid muudatusi, mille mõju sa päriselt kuu jooksul näed.
Kas link peab olema teksti sees või sobib nupp ka?
Mõlemad töötavad, kui tegemist on päris lingiga. Teksti sees olev link on tavaliselt tugevam, sest ümbritsev tekst annab konteksti.
Kas ma peaksin kasutama "nofollow" sisemistel linkidel?
Ei. See oli vana tehnika, mis tänapäeval ei tööta ja teeb ainult kahju. Sisemised lingid peaksid olema tavalised lingid.
Kas liiga palju siselinke võib kahjustada?
Mõistliku sisu puhul praktiliselt mitte. Probleem tekib siis, kui lingid on sunnitud ja tekst muutub loetamatuks — siis kaotad päris lugejaid, mis on halvem kui iga tehniline mure.
Tahad teada, kus su lehel lingid puudu on?
Kaardistame olemasoleva struktuuri, leiame orvuks jäänud lehed ja ütleme, millised lingid annaksid kõige kiirema tulemuse.
Vaata SEO teenust.
Küsi SEO auditit